Kuula Muuseumiöö lugu
(avaneb hüpikaknas)

Kehra raudteejaam - lugu muuseumist, mida veel pole

8. mai 2013 - muuseumioo

 

Ühte vana laulu parafraseerides võiks alustada nii:

 

Muuseume on ilmas mitu tükki,

kõiki teada neid ei saa.

Muuseume on ilmas mitu tükki,

kõik ei ole veel valmis ka.

 

Kuidas kõnelda muuseumist mida veel ei ole? Ehk selline muuseum vastabki kõige paremini teemale „Öös on inimesi“.

 

On inimesed, terve mittetulundusühing, kelle eesmärgiks on veel üks muueseum luua, kuigi neid justkui juba piisavalt on. Seda on ka lausa otse öeldud, et Tallinn lähedal ja seal muuseume küllalt, milleks veel see, kel seda vaja on. Aga eks iga koht väärib oma muuseumi ja kui seda ikka veel pole – terves Harju-Jaani kihelkonnas mitte ainumastki, siis on aeg midagi ette võtta.

 

Kehras seisab tühjalt ajalooline raudteejaam, ehitatud aastal 1876. Alates 1996. aastast on seina peal ka mälestustahvel, kus kirjas, et siin oli 1919. a jaanuaris Eesti Vabadussõja murdelahingute staap. Sellest majast juhiti mõni päev soomusrongide liikumist, võidukaid murdelahinguid.

 

Aga see kõik on jäänud ajaloo hämarusse, praegused kohalikud inimesed ei tea Soodla, Priske ega Kehra lahingutest suurt midagi. Ega tea veel paljust muustki. Kuigi kunagise Kehra rüütlimõisa häärber seisab täies suuruses endiselt keset linna, ei oska paljud seda mõisaks pidada. Teatakse veel, et seal oli vist kunagi haigla. Haiglat pole enam vaid paarkümmend aastat, aga seegi kipub juba ununema, et üldse oli. Ja kus olid kunagi hotell ja restoran, pank või paadisadam, sellest pole enam aimugi. Või et praeguse eduka õmblusfirma uhke maakivist hoone on tegelikult ehitatud mõisa karjalaudaks ja kuidas 1950. aastate lõpus Tallinnast tulnud ametnik seda tuledes säravat hoonet kultuurimajaks pidas. Või kuidas Põrgupõhja oma nime sai...

 

Kuniks on veel neid, kes mäletavad, pole hilja. MTÜ Kehra Raudteejaam loodigi selleks, et tühjalt seisvasse jaamahoonesse muuseum asutada. Praeguseks on jaamahoone LEADER-toetusega poolenisti renoveeritud, aga lõpetamiseks esialgu raha ei ole. Muuseumiöö on kavas siiski ka selles pooleliolevas majas maha pidada. Kes kohale tuleb, näebki neid inimesi, kes muuseumi loomise nimel tegutsevad. Esialgu ongi vaid öös need inimesed, kes iga hinna eest seda muuseumi teha soovivad. Näiteks tuntud mõisauurija Valdo Praust, kes on valmis kohalikku ajalugu, teedevõrku ja mõisavärki tutvustama. Kodu-uurijal Ants Miidlal on tundide kaupa lugusid küll tehase ehitamisest, kohalikest kaupmeestest, vallavalitsustest, spordielust ja millest kõigest veel. Muuseumiööl ongi kavas peamiselt rääkida, viia külalised maikuu öös Kehra peale jalutama, vaatama toomingaõites Jägala jõe kaldaid, kõndima üle rippsildade. Kevadine Kehra on väga ilus!


Vaata ka, mis toimub Muuseumiööl Kehras

Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: