Kuula Muuseumiöö lugu
(avaneb hüpikaknas)

Eesti Panga muuseumi maja lugu

15. mai 2013 - muuseumioo

Eesti Panga muuseum asub kunagise Eestimaa Aadli Krediitkassa (sks k-s Estländische

Adelige Kreditkasse, edaspidi nimetatud Aadlipank) tellimusel 1904 aastal valminud

hoones.


Eestimaa Aadli Krediitkassa (sks k-s Estländische Adelige Kreditkasse, edaspidi

nimetatud Aadlipank) asutati 1802. aastal. Pea terve 19. sajandi oli see Eestimaa

kubermangu juhtiv rahandusasutis. Alles sajandi viimase kolmandiku ühiskondlikkude

muudatuste ja majandusliku tõusuga hakati asutama uusi panku. Tallinnas valmis 1873.

aastal ka esimene spetsiaalselt panga jaoks ehitatud hoone (arhitekt Paul Schreiber,

Tallinna Kommertspank; praegu hotell "Telegraaf", Vene 9).


Aadlipank asus Toompeal kuni 1894. aastani. Siis hakati kubermanguvalitsuse lossist

idas olevat platsi puhastama ja seda ümbritsevat majarinnet osaliselt lammutama, et

valmistada ette uue õigeusu peakiriku Nevski katedraali ehitust. Ka platsi

kagunurgas olnud Aadlipanga maja lammutati ning pank kolis Pikale tänavale.

Uus krunt panga uue hoone jaoks osteti Kaarli koguduselt 1902. aastal kohe vanalinna

piiri taga praeguse Estonia puiestee, Kaupmehe ja Sakala tänava ristumisel. Uue

projekti saamiseks pöörduti Riia arhitekti August Reinbergi poole, kes oli sellal (s

o ~1902. aastal) ametis mitme suure ehitisega nagu Riia vene teater (1900-02), Vene

Riigipanga Riia osakonna hoone (1902-05), saksa tütarlastegümnaasium (1902; praegu

Pärnu Vanalinna põhikool) Pärnus.


Reinbergi loominguline käekiri sisaldas sajandivahetusele kohaselt viiteid väga

mitmele stiilile ja nende omavahelistele kombinatsioonidele, mis olid omavahel

meisterlikult ühendatud. Ta valis Aadlipanga jaoks eeskujuna Põhja-Saksa alade

tellisgootika ja tema pangahoone projekt valmis mais-juunis 1902.


Mullatöödega hakati pihta juba 1901. aastal, hoone nurgakivi pandi augustis 1902.

Toorehitis valmis 1903. aastal, tänapäeva mõistes kasutusloa sai hoone 1904. aastal,

kuid viimistlus- ja kohtkindla mööbli paigaldustöid tehti veel 1905. aastal.

Tallinnas erandlik oli Lääne-Euroopast toodud kiltkivist tehtud katusekate.


Hoone dominandid on nurki markeerivad tornid, (neist peasissepääsu torn oli kõige

suurem ja esinduslikum) ja kõrgel soklikorrusel oleva peakorruse suurte saalide

kaaraknad. Estonia pst pool olid raamatupidajate saali omad, Teatri väljaku poolsed

olid aadlisaali omad ning nende vahel on peatorn peasissepääsu ja -trepikojaga.

Praegust Teatri väljaku ja Sakala tänava risti markeerib väike konsooltorn, Sakala

tänava pool olid talurahvasaali kaaraknad ja kagunurgal tagatrepikojatorn.

Teine korrus oli korterite päralt. Suurem, väljakupoolne oli panga presidendi oma ja

väiksem, Estonia pst poolne oli juhatuse sekretäri korter.

 

Aadlipanga presidendi perekonna endise söögisaali (praeguse nimetusega

"Monetaariumi") ruumis moodustati 1944. aasta sügisel Eesti Vabariigi valitsus -

Otto Tiefi valitsus -, et taastada 1940. aastal kaotatud iseseisvus.

 

Tervitades,

 

Siiri Ries

Eesti Panga muuseumi juhataja


Vaata ka, mis toimub Muuseumiööl Eesti Panga Muuseumis

 

Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: