Kuula Muuseumiöö lugu
(avaneb hüpikaknas)

Tartu Ülikooli Tähetorn - Struve vaimu tegemised

15. mai 2013 - muuseumioo

Alustada tuleks vast sellest, et miks Struve vaim on tulnud tagasi Tartu tähetorni ja ei elutse Venemaal Pulkovo observatooriumis, kuhu Struve 1839. aastal lahkus. Põhjusi selleks võib olla mitu. Üheks on kindlasti Joseph Fraunhoferi poolt valmistatud teleskoop. Nii maailmakuulsat astronoomilist tööriista Pulkovosse ei tellitud ja kuna see Tartus jätkuvalt alles on, siis tuleb vana Struvegi teda Tartuse silitama. Mahagon läigib endiselt soojalt ning metallosad on samuti kõik läikima löödud.

Teine põhjus võib seisneda selles, et vanemas eas vaadatakse ikka tagasi noorusaja poole, ja olgem ausad, siit Tartust ju see kõik alguse sai – huvi loodusteaduste vastu, esimesed tõelised sammud astronoomias, rahvusvaheline kuulsus, suur pere. Kõik siinsamas Toomel. Võimalik, et Pulkovos oleks ka kitsaks läinud. Pärast isa surma sai seal juhatajaks Struve poeg, kes siis ilmselt mööda sealseid pööninguid ja torne jalutab. Tartusse muidugi tuli teisi kuulsaid ja tarku mehi, kuid Struve oli esimene tõeline ja tal on siin elutsemiseks eesõigus.


Struve vaim tervitab tühja tähetorni sisenejat kerge kolinaga, mis järgneb valve maha võtmisele. Ei teagi, kas ta ehmatab seetõttu, et keegi on tulnud tema mõtisklust segama või siis kolistab ta suurest rõõmust, et keegi on kohale jõudnud. Sama heli on kuulda ka lahkudes ruume valve alla pannes, ilmselt on Struve pettunud. Ei jäädagi terveks ööks vaatlema või siis vaatlustulemusi analüüsima – nii maailmatasemel teadust ei tehta! Jah, maailmatasemel teadust tehakse nüüd linnatuledest ja –kärast eemal Tõraveres.


Pärast muuseumisaalide sulgemist võib Struve vaimu tihtipeale raamatukogust kuulda Idasaali pööningul edasi-tagasi kõndimas. Eks ta juurdleb mõne olulise küsimuse üle – näiteks, kui lääts tagasi sisse panna, kas siis Fraunhoferi teleskoop ikkagi töötaks või mitte. Kas restaureerimine, mis 19. sajandi lõpus tegemata jäeti ja uus teleskoop osteti, on nüüd viinud teleskoobi sellisesse korda, et sellega võiks uuesti vaadelda. No kasvõi Idasaalist, ega enne torni ehitamist sellega ju Läänesaalis vaadeldi.


Tähetorni töötajad teavad, et Struve vaimul on kenake kogus huumorimeelt. Millegipärast kujutatakse teda tihti just Fraunhoferi otsas istumas. Või siis tornis Zeissi teleskoobi otsas. Vaim on ju kerge – mis see teleskoobile teeb. Samuti meeldib talle aeg-ajalt vaatlustest osa võtta, eriti nooremate kolleegide katsetustest teleskoobiga midagi vaadelda. Tema lemmiktegevuseks on neid vahel segadusse ajada. Noorus on ju teatavasti enesekindel ja otsustab vahel, et Kuu on küll piisavalt suur taevakeha, mille leidmiseks pole vaja otsijat teleskoobi külge teipida. Vahel see töötabki. Vahel aga otsustab Struve vaim, et asju tuleb siiski korralikult teha ja katab teleskoobitoru ära nii, et noored kolleegid Kuud 5-10 minutit läbi teleskoobi üles ei leia. Taevas on Kuu, läbi teleskoobi ei ole. Või siis ühel vaatlusõhtul, kui täht Arktuurus oli Marss ja Marss oli torni taga.


Milliseid trikke Struve vaimul veel varuks on, seda me veel ei tea, aga kindlasti lööb ta tähetorni tegemistes elavalt kaasa.

Tervitustega.

 

Viljar Valder

Tähetorni juhataja

Tartu ülikooli ajaloo muuseum


Vaata, mis toimub Muuseumiööl Tartu Ülikooli Tähetornis

Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: