Kuula Muuseumiöö lugu
(avaneb hüpikaknas)

Viimsi Rannarahva muuseum - surnud kaevus ja hiidkilu akna all

5. mai 2013 - muuseumioo

Surnud kaevus

Aasta oli umbes 2007-2008.

Noor meesterahvas viib Viimsi Vabaõhumuuseumis läbi ekskursiooni. Hoovil seisab puidust nelinurkne kaevukate. Turistid on muuseumist väga vaimustatud ja pärivad korraga: „ Ja kuhu teil ka inimesi maeti?“ Giid ei oska selle peale kohe midagi kosta, kuid silmates kaevukatet lööb talle pähe geniaalne idee. „Vot sellistesse nelinurksetesse kastitesse maeti meil surnuid, siin on meie muistne esiisade haud,“ osutab ta käega kaevukatte poole. Turistid lähevad kaevu juurde, ohhetavad ja ahhetavad ning on väga õnnelikud.

Ja nõnda lisandus meie esivanemate matmiskombestikku kaevu matmine!


Hiidkilu akna all

Aasta 2012.

On imekaunis hommik. Rannarahva Muuseumi teeneline perenaine, kellel parasjagu sünnipäev ja kes on kõikide töötajate poolt palavalt armastatud, toimetab rahulikult oma rannaäärses majakeses. Korraga näeb ta silmanurgas aknast mingit kahtlast kogu lähenemas. Põõsaste vahel välgatab hall uim, viivuks on näha suurt luuravat silma. Vaene perenaine tardub hirmunult, mõeldes, et mis koletis tema akna all nüüd küll ringi hiilib. Sidunud julgestuseks ette põlle ning varustanud ennast kõikevõitva pajalapiga, läheneb ta uksele, et kahtlasesse afääri selgust tuua. Korraga heliseb uksekell. Lugenud mõttes kolmeni, teeb perenaine ukse lahti ja mida ta seal näeb? Kilupeaga inimene seisab tema lävel, käes kalu täis korv ning lehvitab talle rõõmsalt. Nüüd on selgus majas. Tegu lihtsalt kalli kolleegiga, kes on tulnud sünnipäeva õnnitlusi edastama, kinki tooma ning on ennast selleks Rannarahva Festivali näitlejate kilupeaga varustanud.

Lõpuks sõid kõik kilupirukat ning olid väga õnnelikud.


Jutud pani kirja Maivi Kärginen


Vaata, mis toimub Muuseumiööl Viimsi Rannarahvamuuseumis.

Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: