Tallinna raeapteeker Johann VIII Burchard tegeles oma põhitöö, arsti- ja proviisoritegevuse kõrval kirglikult põneva hobiga – antikvaarsete esemete kogumisega. Tema kollektsioon Mon Faible (pr. k minu nõrkus) sai aastal 1802 alguse ühest apteekriprouale kingitud marmoreeritud munast. Muna tekitas hea tuju nii omanikule kui ka kõigile vaatajatele. Nimelt paistis muna olevat marmorist, kuid kätte võttes üllatas oma kergusega, sest oli seest tühjaks puhutud. Burchard lõbustas populaarse munaga lugematuid huvilisi ligi 15 aastat kuni ese lõpuks lihtsalt purunes.

Ilusast munast alguse saanud kollektsioon kasvas tõsiseltvõetavaks koguks. 1831. aastal kirjutas Burchard kirjas oma järeltulijatele aga koguni seda, et ta on terve Eestimaa väärtuslikust vanavarast tühjaks teinud ja otsustab seega nende kogumistegevuse lõpetada! Innustunult hakkas ta siis korjama natuurprodukte, eeskätt kalu. Kahjuks said ka kalad „otsa“ ja Burchard pühendas end loomade pealuude kogumisele, mida tal õnnestus saada 60 tükki. Oma viimases sissekandes 1835. Aastal tuli Mon Faible’i omanik välja vägagi tänapäevaselt kõlava mõttega vajadusest koguda kõiki materjale, mis kajastavad kaasaegset Tallinna ajalugu: „Küllap märkate, et viimaste aastate dokumentide puhul on juba mõnda aega olnud minu peamiseks sihiks korjata Tallinna kaasaega puudutavaid materjale. Ärge imestage, et sageli olen kõrvale pannud pisiasjad, sest paljude aastate pärast muutuvad sellised tähtsusetud asjad tihti juhuse tõttu väga olulisteks ning aitavad siis meie linna ajalookirjutajaid“.

 

„Olen terve Eestimaa väärtuslikust vanavarast tühjaks teinud!“ Johan VIII Burchard, Eesti Ajaloomuuseumi vanima kollektsiooni looja

Vaata ka Eesti Ajaloomuuseumi Muuseumiöö programmi